Otsuste täitmine

Tarbijavaidluse komisjoni otsused on täitmiseks vabatahtlikud. See tähendab, et otsuse sundkorras täitmist ei toimu ning täitemenetlust otsuse täitmiseks kohtutäituri poolt algatada ei saa.

Kui kaupleja otsust 30 päeva jooksul ei täida, kantakse ta otsuseid mittetäitvate kauplejate ehk musta nimekirja kuni otsuse täitmiseni, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks. Vastav nimekiri avalikustatakse Tarbijakaitseameti ja komisjoni veebilehel.

Seega olukorras, kus pooled on põhimõtteliselt eriarvamusel ning kaupleja ei pea vajalikuks otsust järgida –  tarbija oma tegelikku eesmärki kahjuks ei saavuta. Sellisel juhul on lahenduseks kohtumenetlus, mille tulemiks on hagi rahuldamise korral täitemenetluse käigus täidetav lahend.

Tarbijavaidluste komisjoni otsuse vaidlustamine. Juhul, kui Sa ei ole rahul Sinu osas tehtud otsusega, on vaidluse jätkamine võimalik ainult kohtumenetluses. Tarbijavaidluste komisjoni otsuseid ei vaadata üle ega muudeta ei komisjoni esimeeste ega Tarbijakaitseameti poolt. Tarbijavaidluste komisjoni menetlus lõppeb otsuse tegemisega ning seda ei uuendata isegi poolte uute väidete esitamise, uute tõendite ilmnemise või muul vaidlustamise soovi korral. Sel juhul peab asja läbivaatamiseks pöörduma kohtusse.

Otsuse täitmine ei ole kohustuslik, vaid vabatahtlik. Mõlemal poolel on võimalus otsusega mittenõustumisel pöörduda sama vaidluse lahendamiseks maakohtusse. Seejuures tuleb arvestada, et kohtumenetlusega võivad kaasneda mõlemale poolele täiendavad kulud. Seega on eriti oluline juba menetluse käigus esitada kõik vajalikud tõendid ja põhjendused, sest hiljem ei ole võimalik otsust muuta või täiendada, vaid tuleb vaidlust uuesti alustada kohtust.

 

Seisukohad

1. Kahju hüvitamise nõuded

Kahju hüvitamise nõudega avaldused on tarbijavaidluste komisjonis ühed enam esinevad ning sageli on kahjunõue täiendav nõue muule nõudele. Paraku jääb suur osa neist ka menetlusse võtmata tarbijakaitseseaduse § 47 lg 3 punktides 2 ja 3 sätestatud alustel ehk kui tarbija taotletava eesmärgi saavutamine kohtuvälises menetluses on perspektiivitu, kui vaidluse lahendamine ei ole võimalik põhjaliku uurimise ja tunnistajate ärakuulamiseta ning seda oleks otstarbekam lahendada maakohtus.

Seega on kaupleja vastutav juhul, kui asjale tekkis kahju just kaupleja tegevuse tagajärjel, mitte muudel põhjustel.  

Kahju hüvitamise nõude esitamisel peab tarbija põhjendama ja tõendama kahju suuruse, kahjutekitaja õigusvastase käitumise ning põhjusliku seose olemasolu tekkinud kahju ja kahjutekitaja õigusvastase käitumise vahel.

Kahjuhüvitamise nõuete tõendamine on tarbijale keeruline, kuid ilma vastavate tõenditeta pole avalduse  rahuldamine võimalik.

Tarbijavaidluste komisjoni sekretariaat on sarnaste menetluse jätkamise perspektiivikuse hindamisel palunud tarbijatel arvestada, et nõude esitamisel peab tarbija suutma tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid. Komisjonil ei ole asjakohaste tõenditeta võimalik vaidlust lahendada ning tarbija ainus võimalus on sellises olukorras kohtusse pöördumine. 

Kokkuvõtvalt on vaidlevatel pooltel sageli probleeme oma väidete tõendamisega. Näiteks kui kaupleja on oma tõendamiskoormuse täitnud ja esitanud tõendid tootmis või materjalidefekti puudumise kohta ning viitab asja tarbija poolt ebaõigele kasutamisele, siis vastupidise tõendamise koormus läheb üle tarbijale. Kui tarbija seda tõendada ei suuda, on tõenäoliselt ka tarbijavaidluste komisjonil keeruline tarbija jaoks positiivset otsust langetada.

2. E-kaubandusega seotud nõuded

Suure osa tarbijate avaldustest moodustavad e-kauplusest tellitud kauba kättesaamisega ja lepingust taganemisega seotud probleemid. Tarbijatel on kohustus tasuda 100% sidevahendi abil tellitava kauba maksumusest ning tal puudub võimalus riski hajutamiseks väiksema ettemaksu tasumisega või muu tagatisega. Kui kaupleja kaupa ei saada, tarbijale raha ei tagasta või ei võimalda tarbijal ka 14-päevast lepingust taganemise õigust, peab tarbija kulutama märkimisväärselt aega ja/või raha oma õiguste kaitsmiseks.

Väga sage vaidlusese on ka e-kaubanduses soetatud toodete 14-päevase taganemisõiguse kasutamisel tekkiva väärtuse vähenemise probleem. Näiteks  olukorrad, mil tarbija tagastas kauba, mida ta oli proovinud/kasutanud või pakendit rikkunud. Seetõttu on kaupleja keeldunud kauba tagasivõtmisest ehk ei võimaldanud tarbijal kasutada 14-päevast lepingust taganemise õigust või nõudis kaupleja tarbijalt kauba väärtuse vähenemise hüvitamist. Väärtuse vähenemise hüvitise suurust on raske tõendada, mistõttu on selle üle palju vaidlusi tekkinud.